Veekaitsevöönd põllumajanduses — mida pead teadma
Kui lai on veekaitsevöönd sinu kraavi, jõe või järve ääres? Veeseaduse §118 vööndilaiused, keelatud tegevused ja kuidas arvutada, mitu hektarit sinu põllust jääb veekaitsevööndisse.
Mis on veekaitsevöönd?
Veekaitsevöönd on veekogu kalda- või rannaäärne maariba, kus kehtivad rangemad keskkonnanõuded. Vööndi eesmärk on kaitsta veekogu reostuse, toitainete äravoolu ja kalda erosiooni eest.
Veekaitsevööndid on kehtestatud veeseaduse §118 alusel ja need on kantud Keskkonnaameti kaardikihtidele. Iga põllumassiiv, mis asub veekogu lähedal, võib olla osaliselt kaetud veekaitsevööndiga — selles osas on taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine piiratud või keelatud.
Veekaitsevööndi laiused
Vööndi laius sõltub veekogu tüübist ja suurusest. Mõõdetakse veekogu kaldajoonest (tavaveepiirist):
| Veekogu tüüp | Vööndi laius |
|---|---|
| Läänemere rannik | 20 m |
| Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv | 20 m |
| Võrtsjärv | 20 m |
| Muud järved, jõed, ojad, kanalid | 10 m |
| Peakraavid ja eesvoolud (valgala >10 km²) | 10 m |
| Peakraavid ja eesvoolud (valgala <10 km²) | 1 m |
Oluline: Veekaitsevööndi laius on minimaalne seadusest tulenev kaugus. SPe3 märgistusega taimekaitsevahendite puhul lisandub sellele täiendav veekogu puhver — vaata SPe3 piirangute juhendit.
Mis on veekaitsevööndis keelatud?
Taimekaitsevahendid
Veekaitsevööndis on taimekaitsevahendite kasutamine täielikult keelatud. See kehtib kõikidele preparaatidele, olenemata SPe3 märgistusest. SPe3 veekogu puhver on lisakaugus, mis lisandub veekaitsevööndile.
Väetised
- Mineraalväetised — laotamine veekaitsevööndis keelatud
- Vedelsõnnik ja läga — laotamine veekaitsevööndis keelatud
- Tahke sõnnik — laotamine veekaitsevööndis keelatud
- Reoveesete — laotamine veekaitsevööndis keelatud
Muud piirangud
- Keelatud on kahjulike ainete hoidmine ja ladustamine
- Keelatud on sõnnikuhoidlate ja silohoidlate rajamine
- Piiratud on maapinna muutmine ja maaparandustööd
Piiranguvöönd — laiem kaitseala
Lisaks veekaitsevööndile kehtib paljude veekogude ümber ka piiranguvöönd, mis on laiem (kuni 100 m). Piiranguvööndis ei ole taimekaitsevahendite kasutamine automaatselt keelatud, kuid kehtivad täiendavad nõuded maakasutusele.
Meie kalkulaator näitab ka piiranguvööndi kattuvust teie massiiviga — see on informatiivne ja ei mõjuta pritsimisala arvutust.
Nitraaditundlik ala
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal kehtivad täiendavad piirangud väetiste ja sõnniku kasutamisele. Nitraaditundlikul alal on kõrgem risk põhjavee reostuseks ja seal on väetiste kasutamise perioodid ja kogused täiendavalt piiratud.
Kalkulaator tuvastab automaatselt, kas teie massiiv asub nitraaditundlikul alal.
Maaparandussüsteemide eesvoolu kaitsevöönd
Maaparandussüsteemide eesvoolud (kraavid) omavad samuti kaitsevööndit. Eesvoolu kaitsevööndi laius sõltub eesvoolu kategooriast:
- Peakraav / magistraalkraav — kaitsevöönd vastavalt valgala suurusele (1 m või 10 m)
- Maaparandushoiuala — rajatiste ümber kehtib hoolduskohustus
Need vööndid pärinevad Keskkonnaameti maaparanduse kaardiandmetest ja on meie kalkulaatoris automaatselt arvestatud.
Arvuta oma massiivi veekaitsevööndid automaatselt
Ava kalkulaator →Kuidas arvutada veekaitsevööndi pindala oma põllul?
- Sisesta PRIA massiivi number — süsteem leiab massiivi asukoha ja piirid automaatselt PRIA registrist
- Automaatne veekaitsevööndi tuvastamine — kalkulaator laeb Keskkonnaameti WFS-ist kõik massiivi ümbruse veekogude veekaitsevööndid
- Kattuvuse arvutus — Turf.js arvutab massiivi ja veekaitsevööndi geomeetriline ristumise täpsusega kuni 1 m²
- Tulemus — näed kaardil veekaitsevööndi ala ja täpset pindala hektarites
Kogu arvutus võtab alla 30 sekundi ja põhineb PRIA ning Keskkonnaameti ametlikel avaandmetel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas veekaitsevööndi pindala läheb PRIA toetuse arvutusest maha?
Veekaitsevöönd iseenesest ei mõjuta PRIA toetuse pindala. Küll aga ei tohi veekaitsevööndis kasutada taimekaitsevahendeid ega väetisi, mis mõjutab tegelikku kasutatavat põllupinda.
Kuidas leian, millised veekogud on minu põllu lähedal?
Meie kalkulaator tuvastab automaatselt kõik veekogud massiivi ümbruses — jõed, ojad, järved, kraavid, peakraavid. Andmed tulevad Keskkonnaameti avalikust WFS-teenusest reaalajas.
Kas triivi vähendavad otsakud mõjutavad veekaitsevööndi laiust?
Ei. Veekaitsevööndi laius on seadusega fikseeritud (§118) ja seda ei saa triivi vähendavate otsakutega muuta. Küll aga saab mõnede preparaatide puhul SPe3 lisakaugust triivi vähendamisega kitsendada — vaata SPe3 juhendit.
Kas maaparanduskraav on sama mis veekogu?
Jah — maaparandussüsteemi eesvoolud (peakraavid, magistraalkraavid) loetakse veekogudeks ja nende ümber kehtib veekaitsevöönd. Vööndi laius sõltub eesvoolu valgala suurusest.
Kust andmed tulevad?
Põllumassiivide piirid: PRIA avalik WFS. Veekaitsevööndid: Keskkonnaameti avalik WFS (kihid: ranna/kalda veekaitsevöönd ja piiranguvöönd). Maaparandus: Keskkonnaameti maaparanduse WFS. Kõik andmed on reaalajas ja avalikult kättesaadavad.
Seotud juhendid
Sisesta massiivi number ja saa tulemus 30 sekundiga
Arvuta veekaitsevööndid →